Tergal kuurngal aadee, walla kulle ladde kala. Ina huwtoree e kala ko huuri
Wowlaandu | Firo | Teelal | Keewal | Innde | |
---|---|---|---|---|---|
Junngo | Tergal jaggirteengal: Gila segene haa walabo | Junngo ngo | Juuɗe ɗe | Juuɗe ɗe | |
Hoore | (Janngiree hoore). Bannge e neɗɗo denndinɗo ko ɓuri heewde e ko aadee tinata e ɓanndu mun. Renndini gite, noppi, hinere, hunuko, moofti ngaanndi. Kala ko ardii, ina heewi wiyeede hoyre. | Hoore nde | Koye ɗe | Koye ɗe | |
Segene | Lare tiiɗɗe gonɗe e ceeɓeendi peɗeeli. Aadee ko ɗum ŋaaccirta | Segene oo | Cegeneeji ɗi | Cegeneeji ɗi | |
Hinere | Tergal aadee walla kullel poofirteengal | Hinere nde | Kine ɗe | Kine ɗe | |
Nguugu | Laacel gonngel les faasko, dow wuddere kottu. | Nguugu nguu | Guugi ɗii | Guugi ɗii | |
Feɗeendu | Joofirde sammeere junngo. Kañum jaggirtee, yomnortee | Feɗeendu nduu | Peɗeeli ɗii | Peɗeeli ɗii | |
Teppere | Bannge e koyngal keedoowo e leydi, so neɗɗo walla kullel ina yaɓɓa. | Teppere ndee | Teppe ɗee | Teppe ɗee | |
Leeɓol | Geɗel gootel e sukundu. | Leeɓol ngol | Leeɓi ɗii | Leeɓi ɗii | |
Newre | Bannge e junngo keedtuɗo e tamannde. Bannge yeeso sammeere junngo | Newre ndee | Newe ɗee | Newe ɗee | |
Buhal | Bannge e koyngal hakkunde rotere e hofru | Buhal ngal | Buhe ɗe | Buhe ɗe | |
Ñiire | Ko neɗɗo walla kullel huwtortoo so yiɗii ŋatde. Ko ranwata nder hunuko | Ñiire Nde | Ñiiƴe Ɗe | Ñiiƴe Ɗe | |
Daande | Tergal gonngal hakkunde hoore e becce. | Daande Nde | Daaɗe Ɗe | Daaɗe Ɗe | |
Enndu | Tergal ngal walla kulle dewe kuutortoo ngam muyninde ɓikkon mumen | Enndu Ndu | Enɗi Ɗi | Enɗi Ɗi | |
Heeñere | Heeñere: kala ko waɗi teewu e ƴiiƴam ena waɗi heeñere | Heeñere nde | keeñe Ɗe | keeñe Ɗe | |
Ɗakkudi | Nguru mboɗeewu, walla ɓaleewu ngu les ñiiƴe les walla dow ñiiƴe dow. So neɗɗo tuppiima ko ngam goobde ɗakkudi mum. | Ɗakkudi Ndi | Ɗakkule Ɗe | Ɗakkule Ɗe | |
Kooɓal | Bannge hakkille keedɗo hakkunde nofru e hunuko. Kooɓal ina wuttoo. A yiyii kooɓe, ellee tan kooɓe entaaɗo | Kooɓal Ngal | Kooɓe Ɗe | Kooɓe Ɗe | |
Tiinde | Bannge Dow e yeeso neɗɗo walla.kullel | Tiinde Nde | Tiiɗe Ɗe | Tiiɗe Ɗe | |
Yiitere | Tergal ngal neɗɗo walla kullel yiyrata. | Yiitere Nde | Gite Ɗe | Gite Ɗe | |
Hunuko | Tergal kaalirteengal, ñaamirteengal | Hunuko Ko | Kunuɗe Ɗe | Kunuɗe Ɗe | |
Ñemammbo | Leeɓi leliiɗi takkii e ɓanndu, gonɗi dow yitere ɗii. | Ñemammbo Ko | Ñemammbooji Ɗi | Ñemammbooji Ɗi | |
Waywayko | Leeɓi dariiɗi taartii yitere , dow e les fof | Waywayko Ko | Waywaykooji Ɗi | Waywaykooji Ɗi | |
Nofuru | Tergal nanirteengal | Nofuru Ndu | Noppi Ɗi | Noppi Ɗi | |
Wuccundu | Ɗemngel gonngel e nofuru, to bannge keedɗo e yiitere o. | Wuccundu Ndu | Guccuɗi Ɗi | Guccuɗi Ɗi | |
Ɗemngal | Tergal kaalirteengal. Ɗemngal duñata ñaamde les ñiiƴe, walla e goddol yortoo nder reedu wona ñaamde nde moɗaama. | Ɗemngal Ngal | Ɗemɗe Ɗe | Ɗemɗe Ɗe | |
Ɗakaañ | Bannge dow hunuko o. Won e alkule ko wayi no l, ɗ d t ko ɗemngal ɗakketee e ɗakaañ nde mbaawaa ɗe wowlude | Ɗakaañ O | Ɗakañuuji Ɗi | Ɗakañuuji Ɗi | |
Waare | Bannge ɓurɗo lesɗude e yeeso o. Sahaa neɗɗo ina waɗa ɗoon leeɓi haa juuta. | Waare Nde | Bahe Ɗe | Bahe Ɗe | |
Hoƴƴundu | Bannge caggal hoore, dow daande ɗo. | Hoƴƴundu Ndu | Koƴƴuli Ɗi | Koƴƴuli Ɗi | |
Tonndu | Hippoode hunuko. So toni ɗakkondirii hunuko muɓɓiima, so ɗi ceertii hunuko ŋaaɓiima. | Tonndu Ndu | Toni Ɗi | Toni Ɗi | |
Yelde | Boowal gonowal hakkunde ñiiƴe | Yelde Nde | Jelɗe Ɗe | Jelɗe Ɗe | |
Gonngol | Ndeelam keelɗam njaltowam e yiitere | Gonngol Ngol | Gonɗi Ɗi | Gonɗi Ɗi | |
Ronannde | Dental mbordi e gonɗi njaltooji e yiitere so ñawii. | Ronannde Nde | Donanɗe Ɗe | Donanɗe Ɗe | |
Tuutere | Ndeelam njaltowam e hunuko, tawa ummaaki e goddol walla becce. Ina wiyee tuute | Tuutaande Nde | Tuutaaɗe Ɗe | Tuutaaɗe Ɗe | |
Haaktere | Ndeelam njaltowam e hunuko tawa ko goddol walla jofe too ummii. | Haaktere Nde | Kaakte Ɗe | Kaakte Ɗe | |
Hakkille | Bannge hoore nano walla ñaamo, denndinɗo nofru e taariindi mum. | Hakkille o | Hakkilleaaji Ɗi | Hakkilleaaji Ɗi | |
Laalogal hoore | Ƴiyal kuurngal ngaanndi. | Laalogal hoore Ngal | Laalaaɗe koye Ɗe | Laalaaɗe koye Ɗe | |
Sukundu | Dental leeɓi | Sukundu Ndu | Cukuli Ɗi | Cukuli Ɗi | |
Ngaandi | Tergal mooftingal nder laalogal hoore. Kala ko neɗɗo walla kullel gonngel ina waɗa, fewjaa ko to ngaandi. | Ngaandi Ndi | .... Ɗi | .... Ɗi | |
Goddol | Tergal juutngal jokkondirngal hunuko e kuuse. So huunde moɗaama rewnaa ko e goddol, yortinoyaa e kuuse. | Goddol Ngol | Goddi Ɗi | Goddi Ɗi | |
Geenol | Les hoƴƴudu; ɓaawo daande. | Geenol Ngol | Geeni Ɗi | Geeni Ɗi | |
Walabo | Jokkere hakkunde junngoe ko heddii e ɓanndu ko. | Walabo Ngo | Balabe Ɗe | Balabe Ɗe | |
Wecco | Heewi wonde ko e keewal (Becce), Bannge e yeeso ɓanndu gonɗo dow reedu, les daande e balabe. Ko becce moofti jofi e ɓernde. Ko jofe poofirtee | Wecco Ngo | Becce Ɗe | Becce Ɗe | |
Reedu | Tergal mooftungal tekteki, jibinirgol, terɗe coofirɗe. Gila les becce haa nadorde, bannge yeeso o. | Reedu Ndu | Deedi Ɗi | Deedi Ɗi | |
Nadorde | Hakkunde reedu e dote, les wuddu, dox dote, gila yeeso haa caggal. So neɗɗo ina duhoo tuuba ko ɗoon heewi haɓɓude paftol mum. | Nadorde Nde | Nadorɗe Ɗe | Nadorɗe Ɗe | |
Rotere | Bannge e ɓanndu mo neɗɗo jooɗortoo. | Rotere Nde | Dote Ɗe | Dote Ɗe | |
Hofru | Jokkere hakkunde koyngal. Koppi tuggotoo e leydi so neɗɗo diƴtiima. | Hofru Ndu | Koppi Ɗi | Koppi Ɗi | |
Korlal | Bannge e koyngal gonɗo hakkunde hofru e ''cheville''. Les hofru, dow teppere. | Korlal Ngal | Korle Ɗe | Korle Ɗe | |
Ɓooƴre | Ɓooƴre: ɓotte wonata ko les wuddu, hakkunde koyɗe=kosɗe, cawɗi les. | Ɓooƴre Nde | Ɓooƴe Ɗe | Ɓooƴe Ɗe | |
Hoƴƴundu | Hoƴƴundu : ko e hoore jeyaa , woni ko caggal ,ina waɗi koƴƴuli ceeɓɗi e ɗeppi. | Hoƴƴundu Ndu | Koƴƴuli Ɗi | Koƴƴuli Ɗi | |
Ñaalde | Ñaalde: ko ɓuutdi wonata ko e ɓanndu ,ko wayno naafɗe e jokkoɗe terɗe , Ekn, | Ñaalde nde | Ñaale Ɗe | Ñaale Ɗe | |
Ɓinnde | Ɓocongel ɓurngel famɗude e tergal guurngal | Ɓinnde Nde | Ɓinɗe Ɗe | Ɓinɗe Ɗe | |
Bakteri | Ɓinde wootiire. So ina jibina feccoto tan wnta ɗiɗi. Kañum saabotoo ñabbuli keewɗi ko wayi no teko en ''syphillis''.... Njaajeendi leeɓol ina sowoo ɗum laabi 5 haa laabi ujundere | Bakteri O | Bakteriiji Ɗi | Bakteriiji Ɗi | |
Virus | Tergel pamarel haa ko jaasi alaa. Noon kadi ngel wayi jaasde, kanngel saabotoo yoga e ñabbuli goodɗi. Maɓɓooji, came. .... Ndu wowlaandu ko luɓaandu | Virus O | Virusaaji Ɗi | Virusaaji Ɗi | |
Gartol | Geɗel e nder ɓinnde kuule halfinangel jibingol. To bannge yimɓe, njogi-ɗen heen ko ɗiɗi-ɗiɗiije 23. Gorko e debbo njiidi 22 ɗii ɓe ceeri 23iire nde | Gartol Ngol | Garti Ɗi | Garti Ɗi | |
Ŋaartal | Ŋaacere heddototoonde e banndu so yehii haa gaañannde sellii | Ŋaartal Ngal | Ŋaarte Ɗe | Ŋaarte Ɗe | |
Ɓinnde | Tuufeere ɓurnde famɗude mahnde ɓanndu neɗɗo walla wuurnunde, gollotoonde. | Ɓinnɗe Nde | Ɓinnde Ɗe | Ɓinnde Ɗe | |
Cañu | Dental ɓinɗe nannduɗe, jiiduɗe golle, dentuɗe ngam timminde gollal. | Cañu Ngu | Cañi Ɗi | Cañi Ɗi | |
Tergal | dental cañi dentuɗi e gollal mum keeringal walla golle mum keeriiɗe | Tergal Ngal | Terɗe Ɗe | Terɗe Ɗe | |
Yuɓɓo | Dental terɗe dentuɗe ballondirooje ngm yuɓɓinde gollal walla golle keeriiɗe | Yuɓɓo Ngo | Yuɓɓooji Ɗi | Yuɓɓooji Ɗi | |
Ɓanndu | Dental yuɓɓooji ballondirooji ngam yuɓɓinde gollal nguurndam walla golle nguurndam | Ɓanndu Ndu | Ɓalli Ɗi | Ɓalli Ɗi | |
Neɗɗo | Aadee Miin, aan, kaŋko, jinnaaɓe men, ɓiɓɓe men, enen fof ko en yimɓe. Kullel wuro, ngel hakkille mum e tinde hoore mum seerndi ɗum e kulle goɗɗe ɗee. Neɗɗo ina wona gorko, ina wona debbo. Ko debbo oo saawata ɓiɗɗo, caggal nde o wondi o e gorko. Haa hedde duuɓi 18, neɗɗo oo ko suka, ɗoon haa hedde 50 ko e yontaannde, haa hedde 70 ko o mawɗo, fayi dow o naywii haŋkadi. Ko eɓɓoore teskuya tan | Neɗɗo O | Yimɓe Ɓe | Yimɓe Ɓe | |
FULKURU | Fulkuru: ko paalel gono wel e nder reedu , Neɗɗo walla kullel, paalel danawel ndiyam ina tawee nder mum . | Fulkuru Ndu | Pulki ɗi | Pulki ɗi | |
Holsere | Ko jawdi ndariindi waɗata kolce, kulle lakde e kulle wuro. | Holsere nde | Kolce ɗe | Kolce ɗe | |
Tonndu | Terɗe muɓɓooje walla muɓɓitooɗe hunuko | Tonndu ndu | Toni ɗi | Toni ɗi | |
Foloŋtoŋru | Jokkere hakkunde walabo e sammeere junngo |