Aaynaade :
Aaynaade : ko weddaade : haayre walla sawru walla konngol ,
Aaƴaade :
Salanaade jiɗnaaɓe mum,
Waase jaɓde jamirooje mawɓe mum,
Aaƴtaade :
Artirde ko moɗnoo e hunuko mum, wona e ƴakkude
Français: Ruminer
Abbaade :
Rewde, yahde tiindoo to gardiiɗo hucci too.
Anaade :
Weñaade
Ballaade :
Etaade jaggude, fawde junngo mum e ko woɗɗi ɗum seeɗa
Banaade :
Yiɗde anndude ko uurata walla luuɓata ko.
Daraade :
Fawtude ɓanndu mum fof e dow teppe mum, waasa ɓosde.
So huunde nattii ɓosde ina wiyee dariima.
Deŋkaade :
Ummaade ɗo toowi, fukko ɗo ɓuri ɗoon lesɗude.
So neɗɗo yanirii dote ardii diŋkidottel.
So neɗɗo wayii no pamɗitɗo ni, ina wiyee deŋkitiima.
Diccaade :
Soppinaade tawa jooɗtii tan ko peɗeeli koyɗe mum
Eeraade :
Wullude nodda goɗɗuɗo
Faarnaade :
Hollude ina yontaa walla ina yoodi. Hollikinaade.
Wolof: Bari tiiteur
Français: S'enorgueillir
Faddaade :
Heedde e laawol haɗa ko aratnoo ko ɓennude
Feeraade :
Lummbaade tawa wayat no gudditoowo juuɗe mum gila yeeso haa caggal tawa rewni ɗum ko e banngeeji ɗii.
Ferlaade :
Jooɗaade e leydi, hofa koyɗe, koppi ngudditoo, korle naatnaatondira, teppere anere hucca bannge ñaamo, teppere ñaamere hucca bannge nano.
Fiicaade :
Ɓooltude gawƴal, ɓooltira ɗum hunuko mum.
Ŋappude bannge e hoore nde, seelta gila dow haa les. So joomum welaama rewra noon haa wulnde nde fof ɓooltoo heddoo kaaɗdi ndi ɓoldi.
Firloyaade :
Taaroyaade, soofoyde
Wolof: Sawi
Foflaade :
Daasde dote mum e ndufndufoldi mbele muumtude kuwtol mum so neɗɗo oo gasnii huwde.
Ina wiyee laɓɓinaade so a huwtoriima ndiyam.
Ina wiyee moomtaade so a huwtoriima leggal walla haayre.
Foomnaade :
Suutde huunde ha weeya ngam fukkude e leydi walla wassa
Funaade :
Jubinde ko ɓuri tiggu gooto
Fuybaade :
Fijde nder ndiyam
Heeraade :
Heedde bannge. Wonde bannge wondaani e hay gooto.
Heɓɓaade :
Jaggude ko werlaa ɗo ɗum weeyata ɗoo
Heɗaade :
Waɗtude hakkille mum e hito mbele faamde ɗum
Hippaade :
Lelaade tawa bannge mum caggal o takkii e leydi
Hirtaade :
Ñaamde ñiiri nde naange muti, yimɓe ina payi e lelaade haa weeta
Hofaade :
Jooɗaade, korle keeda les, buhe paworoo heen bannge haa rotere wootere fawoo walla ɗesa fawwade e leydi
Hoɓaade :
Ittirde peɗeeli mum gabbe gonɗe e wutaandu.
Hoɓaade makka, seerndude gabbe makka e hormere nde, ittira peɗeeli mum, gorol e gorol.
Hullaade :
Taartin'de lowre galle, waɗirde ɗum tata, walla tugaaje cukkiniree kooce.
Français: Faire une cloture
Hunaade :
Yiilaade
Jaabaade :
Nootaade, ruttude konngol nde naamnde ɗaa.
Jebbilaade :
Wattindaade jaɓde.
So a jaɓaano, a waawnaama haa a jaɓii tigi rigi, a jebbiliima.
Jogaade :
Wonde e jeyal joomum
Jooɗaade :
Deeƴde e leydi, bannge e ɓanndu gonɗo dow nadorde o fawtoo e dow dote.
Jooɗaade e leeso.
Fooɗde jooɗorde jooɗoo heen. Suukaaɓe jaanngooɓe duɗal ɓee keewi jooɗaade ko e "baŋuuji".
Lelaade :
Deeƴde e nokku mo ɓurondiraani tooweendi tawa bannge e ɓanndu mum gila hoore haa koyɗe ina fawii e dow nokku hee.
Liggaade :
Wonde e waɗde golle
Lofaade :
Yahde e nder ɓakkere, jiiɓaade heen sahaa haa roŋka yaltude
Lulaade :
Eggude wuro hoɗoya gese saanga liggey gese, ko wayi no jabbere, aawre walla coñal. So licgey oo gasii, joomum ɓitta kaakon mum kadi hoota wuro
Lummbaade :
Hayde tawa ko doole e ñeeñal joomum kaɗi ɗum yoolaade
Maapaade :
Jaggude liɗɗi tawa faddortoo liɗɗi ɗii ko koyɗe mum ɗe sari e pokopokolam ina ɓafa ina ƴeeŋta, dote joomum e caggal buhe e korle mum ina takki leydi. Nii liɗɗi garduɗi e ndiyam ɗii ina palaa baŋ yoo baŋnjaggee.
Mettaade :
Ɓaatde ɗemngal mum e huunde mbele anndude mbeleendi walla metteendi mum ɗo tolnii.
Laaƴaade
Mooytaade :
Yahrude seese. Mo yiɗaa tineede, yiɗaa yahdu mum nanee heewi mooytaade.
Murɓaade :
Yanirde yeeso, arda reedu
Neɗɗo e kullel fof ina murɓoo,
Muunndaade :
Jippin'de lefol sudda hunnduko e hinere
Ñaadaade :
Fooɗde tan ina waɗta e jey mum ko gasata.
Ñaafaade :
(Mballee en)
Ñaagaade :
Naamndaade yo hokke.
Naamndaade :
Haalde konngol kollitowol joomum ina yiɗi anndude
Ñakkaade :
Yuwaade mbele reentaade ñawu keptinaangu
Ñakkaade :
Pinngaade ngam hebanaade ñawu heɓtinaangu cooynaangu
Ñaklaade :
Ardinde juuɗe e koyɗe hucca doole e huunde, waya no kaɓeteeɗo ni
Ñenngaade :
Suppitinde huunde e yeeso yimɓe tawa hay gooto faamaani hol to ɗum yalti
Ñittaade :
Ñitte: ko ndeelam njaltojam e kine walla hinere, ina nefnii.
Ñoddaade :
(Mballee en)
Ñomaade :
Heñaade
Nootaade :
Jaabaade ɗo noddaa. Holirde a nanii ko noddeɗaa ko haala ka kaal-ɗaa ka
Ñorngilaade :
Hollitde ina seki
Ñoyñaade :
Diccaade
Ñuggaade :
Mooraade ɓurɗi weeɓde
Ñukaade :
(Mballee en)
Nukindaade :
Hocindaade kewkewe too e gaa tawa ina wondi e nguyka seeɗa.
Ñukindaade :
Teende lekkon tokoson
Oolaade :
Woytaade muuseeki gaañannde
Regaade :
Rewde laawol wonande peewnugol mum, ndefu mum, gollugol mum
Rootaade :
Tellinde donngal mum.
Fawtude ko fawinoo e dow hoore mum
Safrude :
Waɗde haa ñawu egga cellal lomtoo
Salaade :
Waasde jaɓde. Ŋakkude yahdude e ko haalaa ko.
Sarde :
Werlaade bang yoo bang
Français:
Sawndaade :
Heedde sara.
Ɓallaade
Semmbaade :
Lawƴude koyɗe mum
Sooɗaade :
Lawƴude juuɗe mum
Soppinaade :
Jooɗtaade e teppe mum tawa koppi ina kofii memaani leydi.
Sulmaade :
Lawƴude yeeso mum
Suppitaade :
Yaltinde hoore mum dow caggal nde joomum mutnoo.
Taataade :
Reegde tawa welaaka haa yana walla ɗesa yande
Tallaade :
Ɓosirde lelnde tawa ko banne yahri.
Bannge ñaamo, reedu, bannge nano, keeci walla bannge nano, keeci, Bannge ñaamo, reedu.
Teeɓtaade :
Nanngude haa tiiɗa saloo woppude
Teɓɓaade :
Werlaade ina jagga, ina werloo ina jagga
Tijjaade :
Jooɗtoraade
Tutaade :
Aawtaade.
Aawtaade daƴƴe.
Ummaade :
Daraade tawa joomum ko ko jooɗinoo walla.lelinoo, jooɗaadd tawa joomum ko ko lelinoo
Wakkaade :
Liggude e walabo mum
Werlaade :
Ƴeeraade seerta e ko joginoo e junngo mum ngam yettinde ɗum ɗo junngo ɓolo ɓollollo waawaa yettaade.
Weɗaade :
Yahdude e henndu
Wostaade :
Lomtinde,
Ƴettude geɗel , waylondira ɗum e gonngel
Wottaade :
Ñaamde ñiiri nde ñalawma feccini ina fayi e hiirde
Wujaade :
Moomaade. Naalde e ɓanndu mum nebam.
Wullaade :
Tintinde maayde
Wuññinaade :
Ƴuraade walla hippaade walla kadi wayde no dicctotooɗo ni, haa waya no joomum yiɗi hollude ko dote mum nii.
Wuuɗde :
Wuttirde seese, haa yaltina hito ngo taƴondiraani, tawi ɗum wonaa haala.
Yaafaade :
Saamdinde hakke mum
Yahkinaade :
Yahde kono ko yahrude jamjam tawi alaa kadi to hucci alaa e sago, alaa to fayi. Ine wiyee diwkinaade, walla softin'de koyɗe mum
Yarlaade :
Jaɓirde ɓernde mum
Yettaade :
Arde e nokku.
Yiilaade :
Ƴeewde ko majjiri ɗum
Yillaade :
Yahde salminoyde koreeji mum.
Yoolaade :
Mutde roŋka suppitaade, roŋka foofde debbora
Ŋaañaade :
Ŋaacde ɓanndu mum mbele ittude ŋatoŋato
Ŋajjinaade :
Ajjaade, wellitoo wondude e ɓurteende
Ŋamminaade :
Wellitaade, udditoo wondude e ɓurteende, heddooroo noon ko juuti
Ŋaññaade :
Fiyirde seese ɗo fotnoo e waawnoo waɗirde doole
Ŋeecde :
(Mballee en)
Ŋeemitaade :
Ñaamtaade wonande ñiiƴe
Ŋofƴaade :
Ɗaanaade koyngol seeɗa
Ŋomminaade :
(Mballee en)
Ŋoɓaade :
Ñaamirde seeɗa seeɗa ina wayi no cikotooɗo ni, wonande liingu. Yeru: Hol to saƴƴu, ɗii liɗɗi ngoni tan ko e ŋoɓaade
Ɓaaraade :
Ɓaggaade. Ƴettude baange dow oo tugga ɗum e huunde, bannge les oo woɗɗitoo huunde nde seeɗa, tawa huunde ndee ina haɗa ko tuggaa e mum koo yande.
Yeru: Almuɓɓe ɓee ɓaarii alluuje mum en e ɓalal ngal
Ɓallaade :
Arde haa faandoo. Ndaarde yettaade
Ɓoortaade :
Ɓoor/t/aa/de
Ittude ko waɗtinoo ko wayi no comci nii
Ina wiyee ɓooraade
Ɓultaade :
Ittude ko wayi no ɗacce nii e ɗo ɗakkinoo e lekki ɗoo
Ƴaaftaade :
(Mballee en)
Ƴaaraade :
Seerndude gawri e saaño, tawa huwtortoo ko henndu.
Gawri wondundi e saaño ndi waɗee e lahal, lahal ngal suutee haa toowa, wona e yuppireede seese e lahal keddingal e lmeydi ngal. Henndu wona e weɗde saaño ko, sabu ɗum hoyde, gabbe gawri ɗee nde tawnoo eɗe teddi ɗe ngona e jooraade e lahal les ngal
Ƴaaɓaade :
Yahrude koyɗe mum e dow sala.
Ƴareede :
Naskeede
Ƴeeɓaade :
Ƴeeɓaade: ko gujjo rewɓe ƴeeɓ;otooɗo, gorko tawa dewbo ina ɗaanii yiɗa leldaade e mum.