Aaludere :
Abbere tiiɗnde heewnde wonde e ñamri, kaaɗdi fawoo heen, nguru ara huura fof.
Yeru: aaludere yaaɓre, aaludere murtoonde
Kala ko nanndi e ɗum hay so wonaa ñamri ina wiyee aaludere. Yeru: Aaludere yiitere ko ko nanndi e foɗɗere woni e hakkunde yitere
Abbere : Geɗel e wutaandu, unee ɗiggaani wonta ceŋle, ɗigga wonta conndi. Aawee fuɗa gawƴal walla lekki.
Afo : Afo: ko neɗɗo, woni ɓiɗɗo mo jiɗnaaɓe mum ngadii dañde, ( dikkaade)
Aljanna : Aljanna : ko nguurndam mblɗam , Gellaay wi'i aljanna welii nanooɓe yahnooɓe ngartaani,
Alluwal : Ŋaro janngirteeɗo. Mbeɗu yaajngu ngu almuudo jogotoo, winnda heen binndanɗe mum. E ngal ɓaggee e ɓalal almudɓe kuccita heen. Almuudo ina jogoo ngal e juuuɗe mum.
Annde : Lehel peewniraagel ɓakke hono no loonde feewnirtee nii, tawa nafoore mum ko waɗde heen cuuraay
Baafal : Alluwal gaɗeteengal e damal ngam uddude
Baalboruwal :
Puɗol ngol keltine mum keewi waɗireede coccorɗe.
fotaani e lekki toowki, kono kadi ɓuri deenerol toowde. Saltat no boru nii. ina nanndi e boru no feewi.
Bagi :
Dental ɓinɗe to bannge ɓanndu
Nguru wayata ko dental ɓinɗe, ina waawi nanngireede no dental ɓinɗe nii.
Tekkere yaajnde waawngo waɗteede no leppi. So comcol kesol ina ñootee, heewi taƴeede ko e bagi
Bakteri :
Ɓinde wootiire. So ina jibina feccoto tan wnta ɗiɗi. Kañum saabotoo ñabbuli keewɗi ko wayi no teko en ''syphillis''....
Njaajeendi leeɓol ina sowoo ɗum laabi 5 haa laabi ujundere
Balamaaje : Deenerol nanndungol e ñippe. Ko ngol posone wonande jawdi
Baltirgal : Ɗo ndiyam waltirta. Ɗo ndiyam ndeeliɗam rewata haa yuppoyoo nannge goɗɗo.
Baraade : Catalel tokosel baɗirteengel ataaye
Baramlefol : Werto saltoongo e gawƴal walla lekki. So catal walle gawƴal fertaama wontata tan ko leggal ɗaatngal
Barme : Kuwtorgal defirteengal.
Batayse : Sewsewo baɗdeteeɗo e ndefu, puɗol ngol goobu mum abbotoo e folmaat pooynuɗo. Abbotoo ko e paraas kono ɓuri hoyde.
Bawwaami : Lekki njaajki baramlefi, ki toowataa no feewi. Baramlefi ɗi mbayata ko no kelooji nii. So ki helaama, soppaama walla kadi siraama ko ko nanndi e kosam yaltata heen
Baɗal :
Gollal. Gollal kollowal ko woni e waɗeede, ko waɗaa walla ko fayi waɗeede.
Konngol ngol alaa baɗal heewaani faamnaade.
Baɗo : Neɗɗo, kullel walla huunde waɗnde ko waɗaa, waɗano walla ko fayi waɗeede ko.
Bifal :
Dumunna e nder hitaande,. Nde henndu nanndundu jokkondiri ko ina wona lebbi tati. Yeru: dabbunde ko sahaa jaangol, ceeɗu sahaa nde seeɗtee.
Bife nay ɗee ngoni, e deggondiral: ceeɗu, ndunngu, kawle e dabbunde.
Buhal : Bannge e koyngal hakkunde rotere e hofru
Burugal : Leggal portingal ngal calkon ɗiɗon paalaa e ceɓal ɓurngal ɓuttiɗde ngal. Oon bannge e gallaaɗi mum so lommbaama e e kosam wonii e yiileede, yiilireede newe juuɗe ɗiɗi ɗee fof, ɗum wonata.e wurwude kosam renndina ɗum haa ɗaata.
Caanngol : Maayel tokosel, caltuɗe maayo.
Cellal : Ɗo alaa ñaw.
Cewngu : Kullel nanndungel e ullundu, ina waɗi ñaaba-ñaabe, ngel jeyaa ko e kulle ɓurɗe yaawde dogdu, kono dogdu mum juutataa.
Ciilal : Ndiwri ɓaleeri mawndi seeɓndi yiitere. Ciilal yaawri cofel. Ina heewi ñaamde kullmaayɗe e ladde.
Ciimtol : Denndaanngal ko yeewtanoo winndaa e nokku gooto, waɗaa no deftere nii
Ciluki : Lekki toowooki, mbaramlefon tokoson eki waɗa giye jadde
Cinndel : Bakanel noddirgel
Corol : Diidol maantangol peccungol mbeɗu e hakkunde
Daande : Tergal gonngal hakkunde hoore e becce.
Daga :
Darto-ɓeram :
Dartogol ɓernde haa joomum faɗɗoo. So yaawaaka e joomum tan saŋkoto. Nde ɓernde dartii fof, juutataa joomum waynoo.
Ko ɗum heɓtotoo yimɓe jooni ina heewi.
Deedaaɗo : Ɓiɗɗo mo jibinaaka e dewgal kumangal e diine lislaam.
Deftere : Dental ɗereeji binndaaɗi denndinaaɗi
Dennde : Ɓiɓɓe deenerol bayɗe no paali ni, nder faandu ndu waɗa poɗɗe e kaaɗdi
Docotal : Leggal puɗɗingal huɓɓude, roytaani.
Dognoowo :
Jiiltoowo, ɗowoowo werlaa, abiyoŋ, laana ndiwoowa, laana leydi.....
Keedɗo yeeso ina haylita, jagguɗo e ŋaaŋol oo. Kaŋko waawi rewnude laana makko laawol.
Doobal : Doobal : Ko ndiwri mawndi , koyɗe juutɗe e ndi heewi wonde e sara ndiyam ,ko wayino ilam e beeli ekn.
Doombru : Kullel tokosel, koɗowel e nder gasɗe, gonowel ɗo gawri heewi taweede. Ullundu yaawri ɗum.
Duballeewi : Lekki....
Dunndu : Nokku ɗo leɗɗe cukkuɗe
Duppe :
Mburu
Conndi, njiiɓaandi, duppaa haa wayi no hettere. Heewɓe ina ñaama subaka, mbaɗda e ataaya walla kafe. Ina waɗdee e teew. Inndd nde ummorii en ko fulɓe niger.
Durngol :
ÑAAMDU NDUROORI
Yeru:
huɗo hecco, lekɗe, rakkal,
Eda : Nagge ladde. Ɗe keewi kannje fof ko ɓawlude
Elo : Kullel nanndungel e mboddi, kono vuri zum famɗude. Ina waawi lummbaade. Taƴtude ɗum maayo wayi ko no mehre ni.
Enndu : Tergal ngal walla kulle dewe kuutortoo ngam muyninde ɓikkon mumen
Eño :
Werto udditaango, haa waya ko no ko ko hippitaa ɗacciraa noon uddaaka.
Soppannde njinndaangu e leydi ngam weeɓnande luwoowo.
Faandu :
Huunde wuttiinde, wutte ina waɗa faandu, henndu nder ndiyam waɗata ko faandu faya dow ngam suppitaade.
So luwoowo ñiɓii luwgal mum e eño, ittii, ɗaccata ɗoon ko faandu.
Fawre : Donngal. Golle tiiɗɗe mettuɗe waɗde kono potɗe waɗeede alaa e sago. Mette ɗe alaa e sago muusee.
Fayannde : Ñamri ndi rottaaka taw.
Faɗo : Ɓoornateeri teppere kuwtorteendi mbele reen'de nde e gaañanɗe walla nguleeki
Fecitere : Leɗɗe daɓɓe peecaaɗe ngam huɓɓude ɗe.
Feggere : Feggere: ko njamndi gal walla kaŋŋe, Baylo haynta, tafa hofa haa yooɗa, waɗatee ko e feɗeendu.
Feɗeendu : Joofirde sammeere junngo. Kañum jaggirtee, yomnortee
focco : Focco: ko goppe ndiwri (kuudi ndiwri)
Follere : Haako lammuko ko ɓiɓɓe mum mbiyetee koobi, eɗi ngojja, eɗi keddo mbaano pooynuɗo.
Fonngo :
Keerol maayo toowngol. So a ummiima ɗoon aɗa fayi maayo, a jippotaako, a yanat e ndiyam.
Sukaaɓe ina keewi diwde pawle, mbaɗa cowtiiji
Foobre : Tergal lekki tammbingal lekki kii fof. Tergal ngal ɗoo ɓuri heewde yaajde, ko kañum kadi takkotoo e leydi
Fooyre : Geɗel lewñowel. Duɗal jayngol ina wiyee fooyre, ina seŋoo e ɓoggi kuɓɓam lewña tawa wulaani no feewi
Fowru : Kullel ladde ɗesngel abbaade seeɗa e rawaandu. So ina yaha wayata ko no laƴat nii. Yaawaano dogdu, kono so yiɗii sonngude rewat haa nde sonngi fof. Sahaa wayata ko no jalat nii. Ko rewru heewi ardaade coggal. Koyɗe yeeso ɗe ɓuri juutde e koyɗe caggal ɗe.
Foɗɗere : Ko nanndi e gabbe ɓeppe gondooje e kaaɗdi nder dennde. Ko ɗum aawetee fuɗa deenerol ngol
Foɗɗere :
Gootel e ''gabbe'' ɓeppe gonooje e nder dene.
Ko heewi e ko ñawɗo tottetee yo yar walla yo muccu, wiyetee ko poɗɗe. Ina muccee, waɗee e ndiyam fasa walla waɗee e hunuko ndiyam rewnee heen tan riŋkee.
Jaga baɗeteeɗo e haako o, ko poɗɗe unaaɗe, jerwaaɗe waɗirtee
Funndu :
Ruulde leydi.
So henndu wifii e nduufri walla ceenal, fuundu waɗat. So karawal fiɗtaama, funndu ummoto.
Fuurno :
Nokku baɗɗo mbeɗu ɗo ƴulɓe jayngol mbaɗetee ko wulnirtee koo fawee heen. Mbeɗu ngu ina fawii e dow jooɗorde, hakkunde mbeɗu ngu e jooɗorde nde, ɗoon henndu naatirta wuurtee arda ƴulɓe ɗe les, wutta ɗe, boyna ɗe.
Gaccungol : Saakiri kuwtorteeɗo mbele rimndude geɗe (ñaayko, huɗo, gawƴe...) e daabaa.
Gafakke : Saawdu gawri loggeteendu e hoore puccu ngam ñamminde.
Gajoo : Ñeeñal lummbogol tawa bannge yeeso o fof ko dow woni, joomum waya no gajjiiɗo e dow ndiyam ɗam nii
Galle : Hoɗorde
Gammbol : Joowre leydi juutnde toownde seeɗa nde nafoore mum woni falaade ilam haɗde ɗum naatde e koɗorɗe. Ina sooroo ilam gudde mbaɗee les mum mbele ndiyam jokka bolol mum, yimɓe, daabaaji e werlaaji ndewa dow mbaasa bookaade.
Gartol :
Geɗel e nder ɓinnde kuule halfinangel jibingol.
To bannge yimɓe, njogi-ɗen heen ko ɗiɗi-ɗiɗiije 23. Gorko e debbo njiidi 22 ɗii ɓe ceeri 23iire nde
Gatal :
Ndaɗɗudi. Ko weertetee e leydi, jooɗee e dow mum.
Yeru: daago,
Gawri : Dental gabbe. Ina wona samme, maaro, makka, gemha, ndmiri....
Gawƴal :
Leggal daringal tammbingal sammeere ko wayi no samme, makka, suukara....., baramlefi ina ceŋii heen.
Gawƴal suukara walla samme ina fiicee, kaaɗdi ndii ƴakkee.
Geenol : Les hoƴƴudu; ɓaawo daande.
Gerte : Puɗol demeteengol no feewi Senegaal e Nigeria, ngol ɓiɓɓe mum irotoo. So ɓenndii ɗesata ko ranwude , so feƴaama gabbe ɗee njalta, gurel cewngel boɗewel, mooftungel ñamri niinndi. Nebam ndefirteeɗam ɗam ina yalta e gerte. So ɗe cumaama e njaareendi ɗe ngonta gerte caafe, so caafe ɗee unaama haa ɗiggii ngonta tigidege. Ko tigidege ndefirtee maafe gerte.
Gertogal : Ndiwri njarli ndi neɗɗo heewi nehde. Woni teew mum woni ɓoccooɗe mum hay dara en ngoppaani. Won e gertooɗe ina nehee e ko wayi no isinaaji, tawa ko ɓoccinde an nehiraa, ɗee heen ko teew mum en tan.
Gijile :
Goddol : Tergal juutngal jokkondirngal hunuko e kuuse. So huunde moɗaama rewnaa ko e goddol, yortinoyaa e kuuse.
Gonngol : Ndeelam keelɗam njaltowam e yiitere
Gosi : Ñiiri peewniraandi ceŋle (walle gabbe timmuɗe) laawaaɗe e ndiyam pasɗam. Ina heewi ɓeydeede kosam, suukara walla lamɗam
Gufol : Wutte wutaandu
Haako : Baramlefi lekki walla deenerol
Haaktere : Ndeelam njaltowam e hunuko tawa ko goddol walla jofe too ummii.
Haala :
Konnguɗi jaltuɗi e hunuko.
Ko neɗɗo walla seko kaalata.
Hakkille : Bannge hoore nano walla ñaamo, denndinɗo nofru e taariindi mum.
Hebee : Colel baawngel bonnude gese
Heende : Kullel nanndugel e heende guurgel e ndiya.
Heeñere : Heeñere: kala ko waɗi teewu e ƴiiƴam ena waɗi heeñere
Henndu : Bifol (heewndu doole walla alaa) weɗoondu kaakurteeje. Ƴiiwoonde ko henndu heewndu doole.
Hiisel : Huɗo uurko seeɗe nannduko e maaro. Hakkunde ɗaɗi ɗi e baramlefi ɗi ko nanndi e aaludere ina ɗoon, ina huutoree e peewnugol cuuraay.
Hijde : Wullude walla woyde no ndamndi ni, so endi ƴama mbeewa, so ndi yiɗii wondude e mum.
Hinere : Tergal aadee walla kullel poofirteengal
Hiwde : Riwde colli, mbele haɗde ɗumen ñaayde ngesa
Hofru : Jokkere hakkunde koyngal. Koppi tuggotoo e leydi so neɗɗo diƴtiima.
Hojom :
Tuma pillotooɗo laabi 60 nder waktu. Tuma gabbotooɗo e darnde tummunde e njuulu.
Ina abboo e taaɓanɗe 80, heñaaka, daagaaka.
Hojom :
Tuma pillotooɗo laabi 60 nder waktu. Tuma gabbotooɗo e darnde tummunde e njuulu.
Ina abboo e taaɓanɗe 80, heñaaka, daagaaka.
Holsere : Holsere: ko jawdi ndariindi waɗata kolce, kulle lakde e kulle wuro.
Hoore :
(Janngiree hoore). Bannge e neɗɗo denndinɗo ko ɓuri heewde e ko aadee tinata e ɓanndu mun. Renndini gite, noppi, hinere, hunuko, moofti ngaanndi.
Kala ko ardii, ina heewi wiyeede hoyre.
Horde :
Dennde yoornde nde kaaɗdi mum ittaa, sehaa haa waawa huwtoreede no ñeɗude nii walla bool nii.
Horde :
Kuwtorgal ñeɗirteengal. Ndeen ko ɓiɓɓe deeneeri bayɗi no paali nii tawa ina waɗi wuddu juutndu, so ɗe njoorii, ɗe peecee e hakkunde, kaaɗdi ndi ɗuggitee, heefee, wonii kore ɗiɗi ndañaama.
Kore keewi ñeɗireede kosam walla tufam.
Hormere : Hormere: ko wutaandu makka (mbammbaari) hoɓaandu haa laaɓi , gabbe ɗe ngittaa haa laaɓi.
Hoƴƴundu : Bannge caggal hoore, dow daande ɗo.
Hoƴƴundu : Hoƴƴundu : ko e hoore jeyaa , woni ko caggal ,ina waɗi koƴƴuli ceeɓɗi e ɗeppi.
Hunuko :
Tergal kaalirteengal, ñaamirteengal
Huɓeere : Mahateeri wonndi bannge mum, mbaɗndi cuuɗi, ndi nder mum waawi hoɗeede
Innde :
Kala ko toɗɗii neɗɗo, kullel, huunde wall nokku haa anndaa.
Innde heeriinde woni innde hettaande walla inniraande.
Innde renndinnde woni innde huuɓtidinnde kala ko nde toɗɗii.
Jabbere : Tuna nde waalo woni e aaweede. So ndunngu ɓennii haa ilam ruuɗtiima, leydi ndi sojjii, remooɓe ƴetta jinndaaɗi, luuɗe e aawdi mumen tiindoo gese, worɓe ina njabba, rewɓe ina luwa, ɓeya ngaawa, sukaaɓe ina mbekka. Oon tuma woni jabbere waalo.
Jafjafre : Ƴiiwoonde arnde subaka law.
Jalo : Kuwtorgal demirteengal
Jammbere : Kuwtorgal coppirteengal leɗɗe. Lawɓe keewi huwtoraade ngal. Ko ɓooldu raɓɓuru, tiiɗndu ndu hoore murlere, njamndi tiŋkiɗndi mbelndi ina seŋaa e hoore nde mbele so neɗɗo ƴeeriima fiyii ndi e leggal, ndi yiɗa feecde leggal ngal.
Jammi : Lekki jaɓɓe
Jayngol : Tufnde nguleeki, haa waɗi lewlewndu.
Jeŋjeŋre : Ƴiiwoonde arnde tawa jamma jenngii.
Jiire : Kullel nanndungel seeɗa e dommbru, ɓuri ɗum mawnude, kadi laaci kii ina waɗi leeɓi haa heewi. Wuurata ko e gasɗe.
Joowre : Dental geɗe pawondirɗe e nokku. Leydi, njaareendi, gawri, ceenal e ko nanndi heen so yuppaama e werto fotngo tawa saraaka saakaaka, waɗat jowre.
Jooɗorde : Kuwtorgal jooɗeteengal
Jowro :
Jom wuro.
Mawɗo wuro
Junngo : Tergal jaggirteengal: Gila segene haa walabo
Kaas : Nokuyon tokoson ɗo siwetee ataaye, nbahdowon e baraade.
Kaatane : Nokku ɗo defetee, woni cuurel mum fof walla duɗal ɗo barme fawotoo ɗoo tan
Kalangal :
Kuwtorgal ngal sukaaɓe pijirtunoo ngam jaggude pooli. Waɗat mbeɗu huuraangu tekkere fooɗtaande, leggel tokosel ɗisee heen ngam loŋde heen cettal ngal ceeɓeendi mum haɓɓaa gaarawol baɗangol worsundu.
Cettal ngal ina loggaa e dalli baawɗo ɗum fettinde. So foondu reppii haa ŋabbii e dow mbeɗu hee sabu yiɗde sikaade ngabbon carakon ɗoon kon, tinataa loŋta cettal ngal, ngal fetta, worsundu ndu worsoo e daande foondu nduu.
Wiyee foondu rullinaama.
Kannje :
Puɗol ngol iɓɓe mum nanndi tago e banaana tokooso nii, kono kañum oolɗaani, hay so ɓenndii goobu mum heddotoo ko mbaano.
Nder mum ina laalɗi. ko kañum ii defirtee maafe kannje.
Karba : Kuwtorgal kiwreteengal. Ɓoggol juutngol seeɗa ngol ceɓal jaagetee yiilee, ceɓal goɗngal ngal tawa ina ɓuri seeɓde. So yiilaama laabi ɗiɗi, tati, saƴƴee waya no fiyannde fellaa nii, colli ñaayatnooɗi ngesa kula ndiwa
Kawle : Yonta gulɗo, so ilam dartiima. Dabbunde rewata e kawle
Kaŋkaleewal : Ndiwri nehaandi ɓurndi gertogal mawnude seeɗa. Ndi heewaani diwde, kadi diwal mum toowataa, juutataa. Yahdu mum ina limmbi.
Kelew : Sonndu juutndu koyɗe, heewngu takkaade daande maayo
Kemitiwal : Fannu jaŋde keeroriiɗo memtinaari
Kippo : Horde fawiinde e dow cawel darnagel kaɗngel ɗum hippaade. Cawel ngel ina haɓɓaa e ɓoggol walla gaarawol, les horde ndenoon gabbe gawri caree toon mbele pooli ina naata nder cikoo. So pooli deppii haa naati nder, jaggunooɗo ceɓal goɗngal oo saƴƴa ɓoggol ngol, horde nde hippoo, hippora pooli bettaaɗi ɗi.
Kobjal : Heeɗelde tiiɗnde heewnde huurde ɓiɓɓe puɗi. Kobjal huurata lekki. Ina yoora haa saama walla kadi heefee.
Konngol : Haala ndegiika faamniika
Koobi : Ɓiɓɓe follere. Ina ngojja coy, ina keddoo mbaano pooynuɗo. Ina lammi tot haa ɗesi nanndude e limoŋ.
Koocal : Catal lekki baɗngal giye
Kooɓal :
Bannge hakkille keedɗo hakkunde nofru e hunuko.
Kooɓal ina wuttoo.
A yiyii kooɓe, ellee tan kooɓe entaaɗo
Korlal :
Bannge e koyngal gonɗo hakkunde hofru e ''cheville''.
Les hofru, dow teppere.
Kosam : Ndeelam ndanejam ummotooɗam e aadee, daabaa walla kullel ɓesngel.
Kurummbaare : Mboɗeeri naange, taariindi mbuuɗu naange so enga muta.
Kuundal : Ñeɗugal pewnirangal leggal
Laalogal hoore : Ƴiyal kuurngal ngaanndi.
Laana : Kuwtorgal juutngal baa?ngal jolnude yimɓe, kulle walla kaake nawa, ina reega, haya walla kadi diwa
Laawguure : Ƴiiwoonde arnde kikiiɗa kiirɗo, caggal takkosaan; ɗo oornooɗi njoftata.
Laawol : Cirfol walla diidol e leydi kolloondi to fayaa ( ummade e nokku fayde e nokku goɗɗo
Laddaŋke : Jeyaaɗo ladde.
Ladde : Nokku ɗo yimɓe koɗaani no feewi. Ladde Alla e jeereende: nokku mo hoɗaaka, jeewɗo
Lahal :
Nokku ɗo ñaamde nokketee so ittaama e barme.
Ndeen ko lahe leɗɗe walla kore, jooni ko leɗɗe ɓaleeje en, koymet en, ekn..
Laɓi : Paaka, njamndi mbelnaandi haa waawi.ɗeeɗde, taƴde walla kadi seekde
Leeso : Weerto jooɗeteengo
Leeɓol : Geɗel gootel e sukundu.
Lefol : Werto juutngo no feewi, tawa yaajaani, wona leydi mum walla tekkere mum
Lekki : Puɗol gila ɗaɗi, foobre, cate haa baramlefi. So lekki waɗaama e jayngol suurkat huɓɓa. So lekki waɗaama e ndiyam heewi ko huymbude.
Leydi :
Haayre mawnde wanngotoonde ina taaroo naange. Hoɗorde kala ko woodi e aduna oo, ko e dow leydi kuɓeeje ndarii, leɗɗe puɗi. Kala ko yani, ɗo ɓuri lesɗude ɗo ɗum saamata ko e leydi.
Ina wiyee lesdi
Leƴƴannde :
Tuma pillotooɗo laabi 60 hojom kala, 3600 nder wakhu kala.
Ina abbo e tuma gonɗo fuɗɗaade e gasnude wiyde ''Fuuta jaloŋ na weli''
Limre : Wowlaandu huwtorteendu ngam anndude ɗo eɓɓoore tolnii. Yeru: 25, ko ko limraa gootel gootel haa timmi 25.
Lingi : Gilngel keewngel wojjude, keewngel koyɗe
Liwoongu : Kullel ndiyam mbelɗam, ɓanndu murlu waɗndu beɗi. Ñaamata ko kuɗooli puɗooji nder ndiyam ɗi.
Loonde : Faandu mawndu mahiraandu ɓakke cumaaɗe ɗo ndiyam njareteeɗam mooftetee.
Lottundu : Ɓoggol juutngol cowangol, tawa ɗo sowre ɗoo ina yaaji seeɗa haa haayre waawa soomaade heen. So haayre nde soomaama ɗo sowre ɗo, ceɓe ɗiɗi njaggee ɓoggol ngol fof wona e yiileede ngam werlaade haayre haa ɓura woɗɗoyde e ɗo junngo ɓolo waawnoo haaɗnude.
Lowwol : Rogere adannde ataaye
Lugu :
Luuma : Jeere. Nokku ɗo suoodooɓe e yeeyooɓe ndentata ina ngostondira jawdi e kaake.
Luwgal :
Unugal ngal bannge gooto settaa haa seeɓi. So jom luwgal luwii ko mbele gabbe gaaweteeɗe ɗe ɓura yettaade kecciri.
Luwoowo ina heewi rewde e jabboowo.
Maaro : Gabbe pure ɗo ɗe ngondi e saaño majje ɗo. So maaro duttaama kobje ɗe ngiwa keeda bannge ɗe mbiyee saaño, gabbe daneeje ɗe keeda bannge. Kannje ndefdetee e liɗɗi wona maaro e liɗɗi, ñiiri e liɗɗi walla maafe. Eɗe ndefdee e teew....
Madda : Ɓiɗɗo puɗol keeɗo fuɗde Kaasamansa bannge worgo leydi Senegal. Maa tolno e pom, kaaɗdi ndi ina waɗi potte baɗɗe leeɓi. So madda eeɓaama kaaɗdi ndi tofaama, ndi yuusat. Endi lammi.
Makka :
Wutaandu ndu gabbe oole, waɗndu gufi haa keewi. Makka.kecco so juɗaama ɓenndii hooñaani ina weli.
Wuro ngo juulɓe ndeentata hitaande kala sahaa taaske, ɗoon julɓe kajjata, wuro ngo woni ko nder Arabi sawdi
Mariyaama : Poolel tokosel
Mbaalu : kullel nehangel ngel wordu mum wietee njawdi. Juulde taaske to bannge Senegaal e Moritani ko teew njawdi heewi ñaameede.
Mbabba :
Kullel ngel aadee heewi huwtoraade e golle mum, so ina fera, walla kadi so ina rema. Kullel keewngel doole. Mbabba ina wona pooreewa. Mbabba ñaamata ko puɗol. Bojji walla gulaali mum mbiyetee ko kanaali. (Hii-hooŋ)
Mbabba hanat.
Mbaggu : Kuwtorgal konngeteengal yaltina hito welngo. Ngal wayata ko no wowru ni tawi ina huuraanguru liirtaangu banngeeji ɗi fot. So lekkon konngaama e nguru liirtaangu ngu hito ngo yalta. So haralleeɓe mum ina piha bawɗi naalaŋkooɓe ngona e yimde e amde.
Mbaggu : Foobre settaande haa wawtii, heen bannge huuree nguru liirtaangu haa so cawel fiyaama heen yaltina welngo. So waawɓe honncude njaggii mbaggu ina konnga tan naalaŋkooɓe teyataa ko ngamata.
Mbajju : Tekkere tekkunde suddorteende so neɗɗo jaangaama.
Mbakku :
Kuwtorgal berlirteengal kaaƴe.
Ko salndu haɓɓetee dalliiji, ɗiin ne ndenndinee, ko soomata haayre nde ko waɗee ɗoon. So a fooɗii haayre nde e soomre mum a fooɗirii junngo wooto, junngo heddiingo ngo jagga salndu ndu, so a woppii haayre nde rewata ko hakkunde calɗi ɗii. Dalliiji liirtiiɗi ɗii ndokkata haayre nde doole
Mbaroodi taktakri : Kullel ladde bayngel no ullundu mwndu nii, ñaamata tan noon ko teew, heewi ko sonngude ko nannndi e lelli en, nayi ladde, bamɗi ladde, nde ñaama. Baaba oo, dewi ɗi e ɓikkon kon mumen keewi wondude no ɓesngu nii.
Mbeewa :
Kullel nehangel ƴoƴngel haa maayi, engel tolnoo mawnugol e mbaalu. Mbeewa meenat. Ina waɗa gallaaɗi, so engel woya walla wulla ngel meenat.
Rewru ndamndi.
Neɗɗo pamaro haaju ina heewi wiyeede ko mbeewa
Mbewam : Hettere nde nguur-ɗen nder mum, heen henndu e duule ngoni, heen henndu ndu poofeten enen e kulle keddiiɗe ɗe e puɗi fof. Gila ɗoo ɗo ngon-ɗen e takko leydi haa dow ko ina abboo e 85-100 km,tooweendi ɗo wuurotoo ɗoo ko e ɗum abbotoo.
Mbiifu : Kuwtorgal ceŋeteengal e werlaa mbele werlaa oo ina rega e dow laawol. Ina addana ɗum weeɓde dirtinde.
Mbildi :
Ko hunndi huɓeere.
Pale ina cakkoo, mire ndewa heen ɓakke pawoo dow: mbildi huɓeere ɓakke arii.
Memee-tikka :
Puɗol caltowol, ina heewi wondude e baalboruuje walla camtarle e nokku gooto.
So neɗɗo memii baramlefi ɗii tan, ɗi ndentat, ɗi mbaya no tikkooji nii. Ina hasii tawa ko ɗum addi memee tikka oo.
Memtinaari : Ko kala ko yiyotoo, memotoo walla tinotoo
Mettellu : Kullel tokosel, jiɗngel suukara, bayngel no ñuuñu nii. Ina hoɗa e waande, walla e ngaskon cewkon njuutkon. So eɗi njaha ɗi keewi ko waɗde gorwoccol. Wayi ko no ñuungel boɗewel ni
Moolturu :
Murtooki :
Lekki murtooɗe. Murtooki ina waɗa giye keewɗe ceeɓɗe tekkuɗe. Fuɗata ko e nokku ɗo toɓo heewaani no feewi.
"Murotooki (teyshot e safatoore, sekene e sooninke, sump e wolof), ina anndiraa kadi « tamaroowi moraande » ina heewi ɓure. Innde makki siyaas ko « Balanites aegyptiaca ». Ɓiɗɓe makki ina korsinaa e nder Fuuta, sibu sukaaɓe e mawɓe fof ina mura ɗum (mucca ɗum), woni murtooɗe. Ndeen, so ƴiiwoonde siltii tan, sukaaɓe mbaɗdata ko idaa hoccoyde murotooɗe." https://pulaar.org/2013/09/19/murtooki-ndaw-nafooje/
Murtoonde :
Ɓiɗɗo murtooki. Aaludere mbaanoore.ɗo hecciɗi ɗo, so ndaarii ɓenndude ñamri wonndi les kobjal ngal ndi dorwa (ɗoon ko murtoonde dorwunde, yaawi.ko donude reedu), so ɓenndii ñamri ndi wela.
Yimɓe ina mucca.ɗum, bey ina mucca ɗum.
Gaaluɗe muccaaɗe ɗe, sukaaɓe ina pijiratnoo ɗum so ina mbaɗa tenge
Ñaalde : Ñaalde: ko ɓuutdi wonata ko e ɓanndu ,ko wayno naafɗe e jokkoɗe terɗe , Ekn,
Naange :
Naange
Naange ko koodal moolanaangal, hakkundewal e nder yuɓɓo tagopeeje ngo wonu-ɗen ngon e muuɗum, inneteengo kadi yuɓɓo naangeyankeewo maa sato naangeyankeewo. E finaa-tawaaji men kañum e haala men, en wiʼay naange fuɗay bimmbi (puɗal naange) yiiloo haa kiikiiɗe si muta (mutal naange) kono tippude e gannde kese ɗen, naange sottataa hay nii e ɗaa, ko tagopeeje ɗen, e maanaa leydi men ndin, woni e sottude tawa enen hiɗen sikka ko naage ngen. Jooni ko honɗum senndindiri hoodere e tagofeere? Hoodere ko ɓanndu asamaan-yankeeru wulndu jaw, ko kañum rokkata hoore mum ndaygu (lumière) e nguleeki.
Tagofeere noon ko ɓanndu asamamaan-yankeeru ɓuuɓndu, niɓɓiɗndu, nokkooru ndaygu mum e hoodere ɓurnde ɓallaade ɗum.
Jooni ndutto-ɗen to naange nge, wolla hoodere men ñalawma nde. Naange nge, ina woɗɗi leydi men ndi fotde teemdere e capanɗe joyi milyoŋ km (150 0000 km), palal mbeɗu magge ko 1392000 km. E nge doga taaraade jiriyiringal ngal (la galaxie) 72000 km/h (waktu gooto) so en mbaɗtii ɗum e ɗemngal farayse, mbiyen : le soleil tourne autour du centre galactique à la vitesse de 72000 km/h. Nguleeki magge to hakkunde mbuuɗu ngu ko : 15100000 °C (degré).
Nguleeki to ceɓe magge ko: 5500 °C (degere). Geɗe shimiyankooje (chimique) gonɗe he naange ko: idraari, oksaari, heliyum e kemmbuuri (carbone). Naange nge; tagopeeje jeetayti (8) ina njiiloo taaraade ɗum, lewru ina yiiloo taaraade leydi, leydi ina yiiloo taaraade naange, naange ina yiiloo taaraade jiriyiringal, jiriyiriiɗe (galaxie) ina keewi; jiriyiringal fof ina moofti maa won hedde 300 milyaar hoodere, kala heen hoodere ko naange; hono no naange men nge nih. Ndeke en nganndii leydi men ndi wonani he winndere he so wonaa toɓɓel ndiyam e nder maayo geeƴ.
Ummaade e tufnde wikipedia
Nadorde :
Hakkunde reedu e dote, les wuddu, dox dote, gila yeeso haa caggal.
So neɗɗo ina duhoo tuuba ko ɗoon heewi haɓɓude paftol mum.
Nagge : Kullel nehangel. Bannge afrik ko fulɓe ɓuri anndireede nehde ngal. Hoore nde ina waɗa gallaaɗi ɗiɗi: bannge ñaamo e bannge nano, allaadu fof tiindoo bannge mum mawnira toon, so ɓooyii ɗi kofoo.
Nammaadi : Lekki....
Ñawndugol :
Safaara. Cellingol.
Baɗgol haa ñawu egga, maaya, cellal lomtoo.
Ñawu :
Ko neɗɗo , kullel walla puɗol jammbitta haa haɗa ɗum cellal.
Ñawu safrete, so ɗum alaa jaggat ɓanndu fof.
Ñawu : Baasgol cellal. Caɗeele kaɗooje ko wuuri sellude
Ndamndi : Wordu mbeewa
Ndaw : Sonndu mawndu ndu waawaa diwde, waawi ko dogde, ndu daande juutnde e korle juutɗe.
Ndeemiri : Gawri cewndi, abiindi e samme
Ndiyam : Ndeelam njareteeɗam, so aadee walla kulle ladde ɗomɗii
Ñebbe : Gabbe ɗe ñewñewo jibinta. So suwaa ɓenndude ina wiyee kalaace. Ñebbe so njoorii ndanwat, kannje pewnirtee cooke, walla kodde-ñebbe. "Baabaaɓe ko ɗum tan ñaamata"
Ñemammbo : Leeɓi leliiɗi takkii e ɓanndu, gonɗi dow yitere ɗii.
Newre : Bannge e junngo keedtuɗo e tamannde. Bannge yeeso sammeere junngo
Neɗɗo :
Aadee Miin, aan, kaŋko, jinnaaɓe men, ɓiɓɓe men, enen fof ko en yimɓe.
Kullel wuro, ngel hakkille mum e tinde hoore mum seerndi ɗum e kulle goɗɗe ɗee.
Neɗɗo ina wona gorko, ina wona debbo. Ko debbo oo saawata ɓiɗɗo, caggal nde o wondi o e gorko.
Haa hedde duuɓi 18, neɗɗo oo ko suka, ɗoon haa hedde 50 ko e yontaannde, haa hedde 70 ko o mawɗo, fayi dow o naywii haŋkadi.
Ko eɓɓoore teskuya tan
Ngaandi : Tergal mooftingal nder laalogal hoore. Kala ko neɗɗo walla kullel gonngel ina waɗa, fewjaa ko to ngaandi.
Ngabu :
Kullel mangel sanne, guurngel e nder ndiyam mbelɗam. Ɓanndu murlu, laacel daɓɓel, so ŋaaɓii hunuko mbiyataa ko wuro ngo fof ina heƴa heen, ñiiƴe ɗee alaako poti mawnude.
Wuuri ko e ndiyam kono foofata ko dow.
Ngesa :
Diŋiral jaajngal ɗo puɗi ndematee.
Yer: ngesa waalo, mballa jeeri
Ngeɗu :
Feccere,
Bannge e huunde nde njey-ɗaa woni geɗal maa
Ngooroondi : Laadol jahowol haaju mum, ngol fiɗataa. Ina nanndi e mbaroodi laadoori ɓuri seerndude ɗi ko ngooroondi fiɗataa, warataa.
Nguugu : Laacel gonngel les faasko, dow wuddere kottu.
Ñiire : Ko neɗɗo walla kullel huwtortoo so yiɗii ŋatde. Ko ranwata nder hunuko
Ñiiri : Ñaamde defiraande gawri jiiɓaa haa siforii no ɓakke nii.
Ñiiwa : Kullel mawngel, juutngel hinere, keewngel doole. Ñiiwa ñaamata ko puɗe, heewi taweede ko e nder reedu Afrik haa fuɗnaange haa fayi worgo. Ina hirnaange Afrik kono nattii haawde. Ko ñiiwa woni maandel Kodduwaar. Ina tawee kadi Azii, alaa Orop e Amerik so wonaa tawa ko pernaaɗi.
Njabeeri : Njabeeri: ko basaale tokoose ,yeru: so a aawii gawri ndi fuɗii haa ndi tolniima e kopii ,ɓurta walla manka koppi, ko ndiin wi'etee njabeeri.
Njamala : Kullel ladde jeyangel e kulle ɓurɗe juutde daaɗe. Njamala ina njoolɗi. So njamali ina kaɓa ɗi mbiccata ko koye ɗe, ngoota fof fiyra heddiiba hoore mum.
Njinndaangu : Kuwtorgal jabbirteengal. Leggal kofingal no salndu nii tawa bannge potnooɗo ñiɓaade e leydi oo ko ko ittaa, bannge gooto e keddiiɗi ɗi ɓura ɓuttiɗde e raɓɓiɗde seeɗa, jalo seŋee heen, bannge keddiiɗo o ɓura sewde e juutde seeɗa. Ko oon bannge ƴeerortee mbele ñiɓde jalo ngo e leydi, ngam heɓde leydi kecciri ndi. Caggal ɗum noon luwoowo ara, gaawoowo rewa heen, bekkoowo udda gorwoccol ngol.
Nofuru : Tergal nanirteengal
Nooroo :
Mboddi wuurndi e ndiyam, mbaawndi sonngude kala ko jippii e tufnde. Hay nagge e mawnude daɗataa.
So mawnii haa saamolinii wiyee piyoori. Ina hoora balɗe walla lebbi.
Ñorgo : Kuwtorgal kaatane ɓeppal ngal taartaaro mum hooynaa mbele ko waɗetee heen noo waasa rufde.
Oolel :
Huunde reftoonde e gulaali.
Won e nder nokkuuji ko wayi no daande maayo deeƴngo, suudu yaajndu ndu heewaani kaake walla yimɓe, so neɗɗo wullii, ooleel retoto ko haalaa ko no haaliraa ni.
Oorel : Fijirde lummbogol. Sukaaɓe ndenta, mo woni kala adda leggel, gooto werloo ɗum wona e yahdude e waraango, ɓe lummboo gooto kala artira leggal mum
paggiri : Paggiri;ko gawri cewndi puɗoori to waalo e takko beeli .ko huɗo.
Peral :
Gollal periiɗo.
Werlaa yande ɗum e yimɓe, gaaña ɗumen walla wara ɗumen, ko peral.
Buɓɓondiral, galñondiral, pelmondiral
Piindi : Ko puɗol jibinta hade mum wontude ñamateeri (gabbe, dene, butaali...).
Pirlitaari :
Jawdi ndi debbo walla gorko dawrata ñalnde fof jeere ngam soodde ñaamateeri galle ñalawma oo fof.
Renndini bottaari, hiraandd e kacitaari.
Ina wiyee ndaw ñaldi, walla kadi deppaas ina lolli no feewi
Poofirgal : Maandel toɓɓugel kollowel taroowo so yettiima ɗoon, daroto seeɗa, waasa joofde.
Puccu : Kullel ngel neɗɗo nehata ngam wallitoraade ɗanle mum walla kareeli mum. Puccu ina yaawi dogdu. Ina heewi haɓɓeede e saret ngam nawde kaɓirɗe. Won waawɓe mbaɗɗu ina mbaawi amnude puccu.
Pullo : Pullo: ko leñol no leƴƴi ɗii fof , jogingal wowlaandu anndaadu ,binndatee ngal janngatee ngal
Pullo : Yimɓe wuurɓe worgo Sahara, nder reedu Afrik, gila hirnaange haa fuɗnaage. Fulɓe ina keewi nehde jawdi haa teeŋti nagge.
Puɗal : Ummogol naange. So ina immaa e jamma ina fayaa e ñalawma, so naange wonii e feeñde, oon tuma ko puɗal wiyetee.
Raayre : Piindi puɗol ngol ɗaɗi mum mbaɗata taɓɓe. So udditaama ko ngabbon cewkon niinkon njaltata heen. Ekon ndakmi
Rawaandu : Kullel ngel neɗɗo huutortoo ngam reende walla tintinde. Ina wiyee wonde kullel ɓurngel wonde sehil neɗɗo ko rawaandu. Rawaandu ina reena ndammiri.
Reedu : Tergal mooftungal tekteki, jibinirgol, terɗe coofirɗe. Gila les becce haa nadorde, bannge yeeso o.
Ronannde : Dental mbordi e gonɗi njaltooji e yiitere so ñawii.
Rotere : Bannge e ɓanndu mo neɗɗo jooɗortoo.
Rugga :
Mawɗo aynaaɓe.
Kala ko aynaaɓe cokli e laamɗo, ko ruggaajo ɓe nelata
Kala ko laamiiɗo sokli e aynaaɓe ko Ruggaajo nelata
Ruggo : Konu pamaru.
Saani : Rogere ɗimmere ataaye
Sabbundu : Dental kuɗon e lekkon ɗo ndiwri (ɓuri heewde noon ko colli) renndini haa wayi no suudu nii, ngam ɓoccinde ɗoon e nehde ɗoon ɓikkon mum
Sala : Leɗɗe cañaaɗe darnaaɗe e dow caaɗngol gila fonngo wooto haa woɗngo, ngam waawde taccude caaɗngol tawa juwaani, jolaani e laana, tawa neɗɗo oo yahri ko koyɗe mum.
Samme : Gawri ndi fuutaŋkooɓe keewi remde e waalo mumen. E ndi wojja, endi ranwa.
Sammeere : Joofirde gawƴal
sammeere : sammeere: ko gawri keendi mbaadiiji , ina waɗi ndaneeri e mboɗeei e purdi , paggiri e maaro ina mbaɗa sammeere,
Sardi : Coggal ndammiri wuro
Saƴƴa :
Ko ittetee e jawdi ngam ñawndude haaju.
Saƴƴa ɗanngal: ko timminta ɗanngal ngal e jawdi'
Seedere :
Kullel daande maayo, doondingel galle mum ina yahda heen.
Laalogal ngal ina huutortenoo no kaalis nii e jamanuuji ɓennuɗi seeɗa.
Piyoowo ceede: neɗɗo kuuwtortooɗe ceede, ngam haalde ko hebori arde, ngam yiyde mbirniindi.
Segene : Lare tiiɗɗe gonɗe e ceeɓeendi peɗeeli. Aadee ko ɗum ŋaaccirta
Seɗde : Seerndude gabbe ɓutte e cewɗe tawa huwtorii ko tame.
Sooyru : Sooyru: ko ndiwiri njooɗndi ngonndi lakde , kono endi nehee e wuro , endi heewi goobuuji, so neɗɗo haalii endi refta heen,
Sukundu : Dental leeɓi
Taarodde : Cuurel keedtinangel e ɗo yahatee ladde, ɗo soofetee walla huwetee
Takkere : Teppere kullel
Takkorgol : Tekkere jiiɓre conndi ñooketeende hakkunde barme e yulnde mbele haɗde cuurki ki yahde, ko suurtintee ko leela suurtude.
Tamaroowi : Lekki tamarooje
Tame :
Lahal ngal jooɗorde mum waɗiraa ko wayi no saakiri njamndi ni.
Tame waɗete conndi seɗiree:
1 - tame mo nguddon cewkon kon ko tame ɗaatɗo
2 - tame mo nguddon ndewkon heen kon ko tame jooroodu
3 - tame mo gudde jaajɗe oo ko tame giriyaas.
Taɓɓe : Ɗaɗi daaye hade mumen saraade e nder leydi ina mbaya no paraas nii, ɗum wiyetee taɓɓe.
Tele : Alluwal kollowal naɓakaaji
Tengaade : Laafa cañiraaka no ñorgo ni, mbele haɗde naange fiyde e hoore
Teppere : Bannge e koyngal keedoowo e leydi, so neɗɗo walla kullel ina yaɓɓa.
Tergal : dental cañi dentuɗi e gollal mum keeringal walla golle mum keeriiɗe
Tiinde : Bannge Dow e yeeso neɗɗo walla.kullel
Timmoode : Wowlaandu walla denatal gowlaali timminoowal konngol. Baɗo + baɗal + timmoode. Yeru: Mi yahii Nakaaru. Ndakaaru timmini konngol ngol.
Tolno :
Nokku ɗo yahretee ɗoo. Won nokkuuji ndiwaama, keddiɗi ɗii njettaaka taw.
Ɓiyam ina yahra e tolno 3 hannde, so o diwii ɗoon tan ko ma o janngoya wuro wonngo.
Tonndu : Hippoode hunuko. So toni ɗakkondirii hunuko muɓɓiima, so ɗi ceertii hunuko ŋaaɓiima.
Toɓɓugol : Maande baɗateeɗe nder e ɓaawo kongol ngam anndude no ngol janngirtee haa faamnoo.
Tufnde : Nokku e maayo ɗo telletee yareede, ƴoogeede, lawƴeede walla kadi ɓufteede.
Tugawal : Pecitte juutɗe seeɗa, heewi huwtoreede so joomum ina yiɗi feewnude galle. Ɗe keewi ko ñiɓeede e taartaaro galle walla ngesa, kooce walla baaboruuje kunndee heen
Tuutere :
Ndeelam njaltowam e hunuko, tawa ummaaki e goddol walla becce.
Ina wiyee tuute
Ullundu : Kullel nanndowel e barogel taktakel, so ina woya ŋeewat, ina nehee e nder galle, ina wuura ladde.Ñaamata ko gertooɗe en, pooli en kono yaawri fof ko doombru
Unugal : Leggal ngal ceɓe mum ɗiɗi fof ɓuttiɗi murliɗi, unugal fiyetee e nder wowru waɗndu gawri mbele sottude walla unde haa ɗigga.
Uuga :
Virus :
Tergel pamarel haa ko jaasi alaa. Noon kadi ngel wayi jaasde, kanngel saabotoo yoga e ñabbuli goodɗi. Maɓɓooji, came. ....
Ndu wowlaandu ko luɓaandu
Waalo : Nokkuuji ilooji so ndunngu arii
Waande : Joowre leydi mahiinde, ɗo mettelli wallañuuƴi mbaɗi hoɗorde mumen.
Waandu : Kullel ladde nanndungel e neɗɗo, heewi ko ŋaylude e leɗɗe. Baaɗi boɗeeji e ɓaleeji ina ngoodi.
Waare : Bannge ɓurɗo lesɗude e yeeso o. Sahaa neɗɗo ina waɗa ɗoon leeɓi haa juuta.
Wafdu : Wafdu:ko njmndi kofiindi ina waɗi ñiiƴe ceeɓɗe belɗe,ina hesiree huɗo,ina soñiree butaali walla cammeeje,
Wakannde : Nokkuyel kippotoongel, ɗo aadee heewi mooftude, comci mum walla keɗe goɗɗe, tawa ina waawi yahdude heen so welaama.
Waktu :
Tuma pillotooɗo laabi 24, ñalawma haa banndum arta.
Nii jooni haa nii janngo ko waktuuji 24.
Waktu ina waɗi hojomaaji 60, leƴƴanɗe 3600.
Neɗɗo mo heñaaki daagaaki, ina waawi yaɓɓude heen taaɓe 4500.
To diwaan Fuuta Tooro too, hakkunde futuro e geeƴe abbotoo ko e waktu gooto.
Walabo : Jokkere hakkunde junngoe ko heddii e ɓanndu ko.
Wannde : Jamngel kofingel ceeɓngel, kaɓɓeteengel e ceɓal caftol ngam jaggude liɗɗi.
Wasaango : Puɗgol ko aawaa haa yalti faandu
Waywayko : Leeɓi dariiɗi taartii yitere , dow e les fof
Wecco :
Heewi wonde ko e keewal (Becce),
Bannge e yeeso ɓanndu gonɗo dow reedu, les daande e balabe.
Ko becce moofti jofi e ɓernde. Ko jofe poofirtee
Weendu : Nokku lesɗuɗo ɗo diƴƴe toɓo kawri, ta?a yaajaani haa nanndi e maayo, fonngo ngo ndari-ɗa fof, aɗa yiya pawle keddiiɗe ɗe.
Wempeƴere : Annama ɓooldu ndiyam ummoo hakkunde maayo ina ara duƴƴo e fonngo walla sarkitoo e pokopokolamm
Werlaa : Oto walla kadi mobel. Kuwtorgal lomtotoongal daabaa, jolnoowal yimɓe walla gollorɗe goɗɗe, mbele ɓosnude ɗum en ko yaawi tawa eɓe ɓuri heewde.
Wiinnde : Nokku eggaaɗo.
Wilde : Kuwtorgal jaggirteengal colli. Pillipeeje cañetee e beɗel, leeɓi ɗi borsi mumen ngudditii ndarnee heen. Mbeɗu ngu ubbee, borsi ɗii ndaroo, gabbe gawri caree e dow lbeɗu ngu. No colli cikortoo nii, ndoŋka teskaade borsi ɗii haa nde wooturu arti e daande sonndu fof, fuɗɗoo fitaade, keddiiɗi ɗii ndiwa. Ngel colel rullinaama.
Wojere : Kullel ɓurowel jiire mawnude seeɗa, ngel noppi juutɗi, jaawngel dogdu haa maayi.
Wooroŋŋe : Bannge e jalo jaggeteeɗo o, oon bannge heewi wonde leggal.
Wowru : Kuwtorgal looweteengal gawri mbele sokkude
Wuccundu : Ɗemngel gonngel e nofuru, to bannge keedɗo e yiitere o.
Wulnde :
Geɗal e gawƴal jokkingal e geɗal goɗngal hono mum, noon gila ɗaɗi haa sammeere.
Wutaandu : Gabbe dentuɗe. ...
Wutte : Ko huurdetee ɓanndu
Yaaɓre : Ɓiɗɗo jaaɓi, fottere nde lekki jaaɓe, so suwaa tawo ɓenndude tagortoo ko no pom tokooso ni, ina waɗa aaludere tiiɗnde haa ɓurti, ñiiƴe mbaawaa ɗum helde. So ɓenndii wojja kono ndaw ko famɗi ko ñaametee heen. Jaaɓi ina waɗa giye te heewaani toowde so yerondiraama e murtooki walla ciluki.
Yahde : Yaɓɓude ina yaɓɓita ngam ɓosde.ummaade nokkude faya nokku goɗɗe tawa ko koyɗe mum tan huutorii.
Yahdu : Yaɓɓude gootal suuta nawa gonngal ngal yeeso yaɓɓa, ngam ɓosde
Yande :
Ummaade ɗo toowi, fukkoo ɗo ɓuri ɗoon lesɗude.
Deŋkaade, saamde, fukkaade e leydi, murɓaade
Yelde : Boowal gonowal hakkunde ñiiƴe
Yiitere : Tergal ngal neɗɗo walla kullel yiyrata.
Yulnde : Lahal ngal ɓeppiɗaani les julangal gudde cerwuɗe, kuwtorteengal dow barme so defoowo yiɗii suurtinde
Yuɓɓo : Dental terɗe dentuɗe ballondirooje ngm yuɓɓinde gollal walla golle keeriiɗe
Ŋaartal : Ŋaacere heddototoonde e banndu so yehii haa gaañannde sellii
Ŋeewee : Ŋeewee : ko foondu, ndiwri,purdi endi waɗi bade boɗeeje e ɓaleeje ,kono wanaa coy wanaa kurum .
Ɓakkere : Nokku loɗo. Jiiɓre leydi wayndi no hollalde nii kam e ndiyam iirtee haa modda haa waɗta ɗakkaade e juuɗe e koyɗe.
Ɓanndu : Dental yuɓɓooji ballondirooji ngam yuɓɓinde gollal nguurndam walla golle nguurndam
Ɓataake : Leeteer, talkuru. Ɗerewol binndangol haala soomaa e ɗerwol gonngol, neldangol walla payngol e neldeede
Ɓinnde : Ɓocongel ɓurngel famɗude e tergal guurngal
Ɓinnde : Tuufeere ɓurnde famɗude mahnde ɓanndu neɗɗo walla wuurnunde, gollotoonde.
Ɓiɗɗo :
Jibinannde, cukalel.
Yeru: Oo ko ɓiɗɗ'am, oo ko ɓiyam, miin jibini ɗum
Ɓohe :
Ɓiɗɗo ɓokki.
Ñamri lammundi, oolndi seeɗa, waɗndi gaaluɗe tiiɗɗe. Ñamri wayata ko conndi ɓaakinoondi yoordundi e gaaraaji kam e gaaluɗe mum. Lekki mum wiyetee ko ɓokki.
Ɓokki : Lekki ɓohe. Kiin lekki ina hecciɗa e tuma yooro, yoora sahaa leppo leppo.
Ɓooƴre : Ɓooƴre: ɓotte wonata ko les wuddu, hakkunde koyɗe=kosɗe, cawɗi les.
Ɓota : Ɓinngel mbeewa. Mbeewa pamara
Ɗaalde :
Ɓuutannde e dow ɓanndu.
Ñaalde. Ñawannde ɓuutnde
Ɗakaañ : Bannge dow hunuko o. Won e alkule ko wayi no l, ɗ d t ko ɗemngal ɗakketee e ɗakaañ nde mbaawaa ɗe wowlude
Ɗakkudi :
Nguru mboɗeewu, walla ɓaleewu ngu les ñiiƴe les walla dow ñiiƴe dow.
So neɗɗo tuppiima ko ngam goobde ɗakkudi mum.
Ɗaɗol : Bannge e puɗol gonɗo nder leydi
Ɗeelaa : Sonndu ƴoƴndu
Ɗemngal : Tergal kaalirteengal. Ɗemngal duñata ñaamde les ñiiƴe, walla e goddol yortoo nder reedu wona ñaamde nde moɗaama.
Ɗerewol :
Werto hoyngo sewngo ɗo winndooɗe keewi waɗde binndi mumen.
Kaayit. Deftere ko dental ɗereeji.